Maksumäärad 2016

2016.aastal kehtivad peamised maksumäärad eraisikutele ja juriidilistele isikutele on järgmised:

Tulumaks

  • 2016.aastal on tulumaksu määr 20%
  • 2016.aastal juriidiliste isikute väljamaksetelt (näiteks dividendid, erisoodustused, ettevõtlusega mitteseotud kulud) on tulumaksumäär 20/80.

Sotsiaalmaks, kogumispension, töötuskindlustusmaks jm

Eraisikut puudutavad maksumäärad 2016.aastal:

  • Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 2040 eurot aastas, mis teeb 170 eurot kuus
  • Sotsiaalmaksu maksmisel on aluseks töötasu alammäär 390,00 eurot. Seega sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 128,70€ kuus (390,*0,33)
  • Töötaja töötasust kinnipeetav töötuskindlustusmakse määr on 1,6%
  • Tööandja poolt tasutav töötuskindlustusmakse määr on 0,8%
  • Kui töötaja on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, siis selle makse määr 2016 aastal on 2% või 3%. Kontrolli täpne kogusmipensioni määr Pensionikeskuse kodulehelt töötaja isikukoodi alusel.

Miinimumpalk ehk töötasu alammäär

Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 2,54 eurot tunnis.
Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 430,00 eurot kuus.
Töötasu alammäär on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Lähetused

Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.
Muude lähetusega kaasevate mõistlike kulude osas maksuvaba piirmäär puudub (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud).
Vajadusel vaata täpsustavat lähetuste infot Riigiteatajast.

Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamine

Sõitude kohta arvestuse olemasolul on maksuvaba hüvitis 335 eurot kuusArvestuse aluseks on sõidukilomeetri hind 0,30 eurot.
Täpsem info sõitude arvestuse koht vaata vajadusel üle Riigiteatajast.

Muudatused toodud maksumäärades, miinimumpalgas , autohüvitustes ning lähetuste maksuvabades määrades avaldame vastavalt Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt vastuvõetud seadusaktidele.

Edu!

Maksumäärad 2014

2014.aastal kehtivad peamised maksumäärad eraisikutele ja juriidilistele isikutele on järgmised:

Tulumaks

  • 2014.aastal on tulumaksu määr 21%
  • 2014.aastal juriidiliste isikute väljamaksetelt (näiteks dividendid, erisoodustused, ettevõtlusega mitteseotud kulud) on tulumaksumäär 21/79.

Sotsiaalmaks, kogumispension, töötuskindlustusmaks jm

Eraisikut puudutavad maksumäärad 2014.aastal:

  • Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 1728 eurot aastas, mis teeb 144 eurot kuus (NB, hetkel muutmata)
  • Sotsiaalmaksu maksmisel on aluseks töötasu alammäär 320,00 eurot. Seega sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 105,60€ kuus.
  • Töötaja töötasust kinnipeetav töötuskindlustusmakse määr on 2%
  • Tööandja poolt tasutav töötuskindlustusmakse määr on 1%
  • Kui töötaja on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, siis selle makse määr 2013 aastal on 2%. Kontrolli täpne kogusmipensioni määr Pensionikeskuse kodulehelt töötaja isikukoodi alusel.

Miinimumpalk ehk töötasu alammäär

Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 2,13 eurot tunnis.
Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 355,00 eurot kuus.
Töötasu alammäär on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Lähetused

Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 32,00 eurot päevas.
Muude lähetusega kaasevate mõistlike kulude osas maksuvaba piirmäär puudub (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud).
Vajadusel vaata täpsustavat lähetuste infot Riigiteatajast.

Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamine

NB, hetkel muutmata – info täpsustub veel enne aastavahetust!

Sõitude arvestuse puudumisel on maksuvaba hüvitis 64 eurot kuus.
Sõitude kohta arvestuse olemasolul on maksuvaba hüvitis 256 eurot kuus.
Arvestuse aluseks on sõidukilomeetri hind 0,30 eurot.
Täpsem info sõitude arvestuse koht vaata vajadusel üle Riigiteatajast.

Muudatused toodud maksumäärades, miinimumpalgas , autohüvitustes ning lähetuste maksuvabades määrades avaldame vastavalt Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt vastuvõetud seadusaktidele.

Edu!

Alustav ettevõte – millal tekib TSD esitamise kohustus?

Mis on TSD deklaratsioon?

Alustasid ettevõtlusega – ettevõte on loodud. Tekib küsimus – millal on vaja hakata Maksu- ja Tolliametile esitama TSD deklaratsioone? Millest see sõltub? Enamasti esitab vajaliku deklaratsiooni raamatupidamine, kuid väikeettevõtte puhul saab sellega edukalt hakkama ka ettevõtte juhataja. Raamatupidamise ülesanne on sellisel juhul vajadusel vaid esitatud TSD deklaratsioonid üle kontrollida.

TSD = tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon. Nende maksudega maksustatakse näiteks väljamakstud töötasu, litsentsitasu, autoritasu, üüritasu, erisoodustused, väljamakstud dividendid, tehtud kingitused, üle maksuvaba piirmäära tehtud vastuvõtukulud.

Millal tekib kohustus hakata esitama TSD deklaratsioone?

Tulumaksuseadus §40. Tulumaksu kinnipidaja

(4) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
(5) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni.

Tulumaksuseadus § 54. Tulumaksu deklareerimine ja tasumine
(1) Paragrahvi 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta.
(2) Residendist juriidiline isik ning §-s 53 nimetatud mitteresidendist juriidiline isik on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Maksumaksja, kes on registreeritud käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, on kohustatud deklaratsiooni esitama, sõltumata tulumaksu maksmise kohustusest nimetatud maksustamisperioodil.

TSD esitamise tähtaeg

Seega TSD tuleb esitada järgneva kuu 10.kuupäevaks igal juhul, kui:

  • Sinu ettevõte on käibemaksukohuslane
  • Sinu ettevõttel oli eelmise kalendrikuu jooksul tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse või töötuskindlustusmaksetega seotud väljamakseid.
TSD esitamine – kust saab abi?
Kui vajad TSD esitamisel esimestel kordadel abi, siis kõige mahukamad abimaterjalid on üleval emta.ee kodulehel. Lisaks tasub deklaratsioonid võimalusel esitada e-maksuameti vahedusel, sest deklaratsiooni esiamisel läbi nimetatud portaali kuvatakse vead koheselt ning need on võimalik enne deklaratsiooni lõplikku kinnitamist parandada.
TSD parandamine – soovitame samuti kasutada e-maksuameti teenuseid, sest parandamisel on võimalik aluseks võtta juba esitatud deklaratsioon ning parandada sellel vaid puudustega andmed. Kogu ülejäänud infot pole vaja TSD parandamisel uuesti sisestada! Tee kiirelt mõne hiireklikiga vajalikud parandused ning kinnita deklaratsioon.

Ära hiline TSD esitamisega, tee seda õigel ajal – see on oluline!

Edu!

Loomeettevõtte raamatupidamine ja aastaaruanne

Loomeettevõtte raamatupidamine ja aastaaruanne – raamatupidamise korraldus on enamasti sarnane tavapärase ettevõtte raamatupidamisega. Erinevused tulevad välja peamiselt sellest, et enamasti on loomeettevõtte puhul tegemist päris uue ettevõttega. Siinkohal on peamine, et ettevõtte (näiteks osaühingu) juht saaks piisava ülevaate muuhulgas ka järgmistest raamatupidamist puudutavatest valdkondadest.

Loomeettevõtte raamatupidamine – tähelepanu:

  • Millised dokumendid on raamatupidamise jaoks olulised minu ettevõttele
  • Millised on nõuded dokumentidele
  • Mis on peamised maksud ning millal neid silmas pidada
  • Kuidas väljastada arveid, millal tekib käibemaksukohustus
  • Mida kontrollida sisseostuarvete juures ning mida jälgida sularahatehingute puhul
  • Kuidas töötasusid ning dividende maksustatakse
  • Millised on peamised maksudeklaratsioonid ning nende tähtajad
  • Peamised finantsaruanded – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning kuidas nendest aru saada
  • Millal on vaja koostada majandusaasta aruanne
  • Igapäevaste lepingute vormid – teenuseleping, ostu-müügileping, tööleping, käsundusleping
  • Töölähetuse vormistamine ja kuludokumendid
  • Isikliku sõiduauto tööülesanneteks kasutamise hüvitamine ja raamatupidamine
  • Ettevõtte auto sõidupäeviku pidamine
  • MTÜ, SA erinevused võrreldes osaühinguga

Raamatupidamise nõuanded

Loomeettevõttel on enamasti vajadus ka raamatupidamise ja maksustamise nõuannete ja soovituste järele. Teie aja kokkuhoiu mõttes saab valdava osa nendest jagada telefoni või e-posti vahendusel. Lisaks sellele on soovitused ja nõuanded meilt raamatupidamiseenust tellides hinna sees ning lisatasu nende eest ei küsita. Kõigega ei jõua ise kursis olla ja seejuures parimat lahendust välja mõela – kasutage soodsat võimalust ning küsige nõu!

Majandusaasta aruanne ja raamatupidamine ühe korraga

Positiivne on asja juures see, et kõik alustavad loomeettevõtted on ärategemise hoogu ja soovi täis. Kui kohe ettevõtte asutamisel on juht saanud ülaltoodust enam-vähem selge pildi ette, siis on raamatupidamise korraldamisel tihtipeale vaja vaid kord aastas dokumendid kokku võtta ning koostada nende põhjal aastaaruanne ja sisestada see samal ajal ettevõtjaportaali. Siinjuures on vaja tähele panne ka teist asjaolu – kui ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane ning puuduvad ka töötasu väljamaksed (TSD), siis see enamasti võimaldabki korraldada kogu raamatupidamine vaid üks kord aastas. Päris hea kokkuhoid raamatupidamiselt.

Hoia loomeettevõtte raamatupidamine korras – küsi vaid mõne klikiga raamatupidamise hinnapakkumine! See ei kohusta Sind meilt teenust tellima.

Edu!

Raamatupidamine ja erisoodustused, uued koolitused!

Raamatupidamine ja erisoodustused

Et raamatupidamine arvestaks erisoodustused õigesti, soovitame raamatupidajatel osa võtta Maksu- ja Tolliameti poolt korraldatavatest koolitustest.

Koolitused

Uutest korraldatavatest koolitustest antakse teada igakuiselt Maksu- ja Tolliameti kodulehel, koolitused leiad nii:

Seejärel kuvatakse erinevad koolitused ning nende toimumiskohad.

Raamatupidamine ja infomaterjalid

Samalt lehelt leiab ka eelnevalt läbiviidud koolituste infomaterjale, mis annavad võimaluse vajaliku infoga kiirelt tutvuda. Positiivseks asjaoluks koolituste juures on mitmed elulised näited ja situatsioonid, mis annavad koolitusele praktilise väärtuse.

Et raamatupidamine oleks kaasaegne, soovitame igakuiselt üle vaadata uute koolituste ajakava, sest kuust kuusse korraldatakse koolitusi üsna erinevatel raamatupidamisega seotud teemadel.

Edu!

Bilansi koostamine ja bilansiskeem

Bilansi koostamine – täisteenus koos muude raamatupidamise aruannetega.

Bilansi koostamine, kasumiaruande ning rahavoogude aruande kokkupanemine – raamatupidamine on niikaugel, et vaja koostada just need lõpparuanded. Sisestasid kõik raamarupidamise algdokumendid raamatupidamisprogrammi ning pearaamat on koos. Vajad nüüd kiirelt abi aruannete koostamisel?

Usun, et saame bilansi koostamisel aidata:

  • pearaamatu ülevaatamine
  • bilansi ja kasumiaruande koostamine
  • rahavoogude aruande ehk rahakäibe aruande koostamine
  • majandusaasta aruande koostamine, esitamine

Bilansi koostamine ja bilansiskeem

Kui bilansi koostamine on plaanis ise ette võtta, siis kõige tänuväärsem materjal on bilansiskeem. Ametlikult kehtiva bilansiskeemi leiab Riigi Teataja otsingumootorist, kui sisestada otsingusse “Raamatupidamise seadus“. Kuivõrd raamatupidamine on ajalooliste andmete kokkuvõte, siis on sobiv vaadata vastaval aruandeaastal kehtinud bilansiskeemi.

Allpool 2013.aastal kehtiv bilansiskeem:

  • Aktiva (varad)
  • Käibevara
  • Raha
  • Lühiajalised finantsinvesteeringud
  • Nõuded ja ettemaksed
  • Nõuded ostjate vastu
  • Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
  • Muud lühiajalised nõuded
  • Ettemaksed teenuste eest
  • Kokku
  • Varud
  • Tooraine ja materjal
  • Lõpetamata toodang
  • Valmistoodang
  • Müügiks ostetud kaubad
  • Ettemaksed varude eest
  • Kokku
  • Käibevara kokku
  • Põhivara
  • Pikaajalised finantsinvesteeringud
  • Tütarettevõtjate aktsiad või osad
  • Sidusettevõtjate aktsiad või osad
  • Muud aktsiad ja väärtpaberid
  • Pikaajalised nõuded
  • Kokku
  • Kinnisvarainvesteeringud
  • Materiaalne põhivara
  • Maa
  • Ehitised
  • Masinad ja seadmed
  • Muu materiaalne põhivara
  • Lõpetamata ehitised ja ettemaksed
  • Kokku
  • Immateriaalne põhivara
  • Firmaväärtus
  • Arenguväljaminekud
  • Muu immateriaalne põhivara
  • Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
  • Kokku
  • Põhivara kokku
  • Aktiva (varad) kokku

 

  • Passiva (kohustused ja omakapital)
  • Kohustused
  • Lühiajalised kohustused
  • Laenukohustused
  • Lühiajalised laenud ja võlakirjad
  • Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
  • Konverteeritavad võlakohustused
  • Kokku
  • Võlad ja ettemaksed
  • Võlad tarnijatele
  • Võlad töövõtjatele
  • Maksuvõlad
  • Muud võlad
  • Saadud ettemaksed
  • Kokku
  • Lühiajalised eraldised
  • Lühiajalised kohustused kokku
  • Pikaajalised kohustused
  • Pikaajalised laenukohustused
  • Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
  • Konverteeritavad võlakohustused
  • Kokku
  • Muud pikaajalised võlad
  • Pikaajalised eraldised
  • Pikaajalised kohustused kokku
  • Kohustused kokku
  • Omakapital
  • Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses
  • Ülekurss
  • Oma osad või aktsiad (miinus)
  • Kohustuslik reservkapital
  • Muud reservid
  • Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
  • Aruandeaasta kasum (kahjum)
  • Omakapital kokku
  • Passiva (kohustused ja omakapital) kokku.

Bilansi koostamine, kasumiaruande ja rahavoogude aruande kokkupanek, terviklik raamatupidamine – saame teid selles osas aidata, kiire ja ülevaatlik raamatupidamisteenus!

Alustava ettevõtte raamatupidamine

Alustava ettevõtte raamatupidamine

Alustava ettevõtte raamatupidamine ei pea olema korraldatud keeruliselt, pigem tee seda lihtsalt ja endale väga selgelt ning arusaadavalt. Majandustehingud juba toimuvad – väljastad arveid, tasud kaupade ja teenuste eest. Mõtled samas ka raamatupidamise korraldamisele, kuid ühtegi konkreetset sammu veel pole teinud, sest aastaaruande esitamiseni on aega mitmed kuud.

Küsimus, mis vastust ootab, on näiteks – kuidas korraldada raamatupidamine minimaalse kuluga?

Alustava ettevõtte raamatupidamine – lahendamist vajavad küsimused on:

  • kuidas korraldada oma alustava ettevõtte raamatupidamine nii, et see asjad oleks korras?
  • millisel juhul oleks raamatupidamisega kaasnev kulu minimaalne?
  • millal mõelda täpsemalt raamatupidamise korraldamisele?

Kuidas kokku hoida raamatupidamise kuludelt?

Kuidas säästa raamatupidamisteenuselt?

Raamatupidamine on teenus nagu kõik teisedki. Seega – vaata üle, mida saad ise teha. Mida rohkem saad teha ise, seda väiksem on vajadus raamatupidaja järele ning kui vajadki lõplike aruannete (bilanss, kasumiaruanne, majandusaasta aruanne) koostamiseks raamatupidajat, siis see kulu on võrreldes täiskohaga raamatupidajaga tunduvalt väiksem. Saad hulka raha kokku hoida.

Ise saab väikese vaevaga teha näiteks:

  • õigete müügiarvete väljastamine ning arvete laekumiste jälgimine
  • ostuarvete ülevaatus ja õigeaegne tasumine (vt ka raamatupidamisseadus § 7)
  • pangaväljavõtete ülevaatus, õigeaegne maksete teostamine
  • töötajate töögraafikute koostamine, töötasude arvestus
  • töötasult tasumisele kuuluvate maksude arvestus, maksude deklareerimine maksuametis ning maksude tasumine, kasuta näiteks palgakalkulaatorit
  • käibedeklaratsioonide koostamine, käibemaksu deklareerimine ja maksu tasumine
  • põhivarade arvestus – arvele võtmine ning amortisatsiooni arvestus
  • laoarvestus – kaupade sissetulek, kasutamine, laojääk, inventuurid
  • kasumi väljamaksmine dividendideks, maksude deklareerimine ja tasumine
  • töölähetuste vormistamine ning kulude hüvitamine
  • isikliku sõiduauto tööülesanneteks kasutamise vormistamine kulude hüvitamine
  • ettevõtte auto erasõitudeks kasutamisel sõidupäeviku pidamine ja vajalike maksude tasumine

Kui oled nupukam…

… ning tunned, et pealehakkamist jagub rohkem, siis võimalusel mine raamatupidamise algkursustele ja tutvu EAS-i kodulehel alustavale ettevõttele mõeldud raamatupidamisnõuennetega. Nii saad end kiirelt kurssi viia raamatupidamise põhialustega ning peamiste aruannetega – bilanss ja kasumiaruanne. Kursuse tulemusel oskad kasumiaruandest ning bilansist välja lugeda peamised ettevõtte majandusnäitajad. Teisest küljest saad ka aru, mida su ettevõttele raamatupidamise teenust pakkuv ettevõte või palgaline raamatupidaja tegelikult teeb ja kas raamatupidamine on korras.

Siit edasi on vaid üks samm …

… raamatupidamise põhiliste aruannete – kasumiaruanne ja bilanss – koostamiseni. Tavaliselt selgitatakse koolituste käigus, kuidas peamisi majandustehinguid raamatupidamises kajastada. Lisaks tehakse seda ka tavaliselt mõnes raamatupidamisprogrammis. Kui koolituse käigus programm selgeks saanud ja soov ise jätkata, siis tuleb soetada vaid vajalik tarkvara ja kõike ise teha ning säästa veelgi rohkem.

Peamine – alustava ettevõtte raamatupidamine olgu Sulle endale arusaadav.

Edu!

Töölähetuse vormistamine

Töölähetus

Töölähetuse vormistamine – selle selgitamiseks tuleb esmalt selgeks teha, mis on töölähetus – tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga ettenähtud töökohta (Töölepingu seaduse §21).  Seega on töölähetuse vormistamine vajalik, kui töötamine toimub väljaspool töölepinguga ettenähtud kohta. Töölepingus on vajalik kokku leppida töö tegemise koht vähemalt omavalitsusüksuse täpsusega. Kui töökohta pole lepingus kokku lepitud, siis loetakse selleks tööandja tegevuskoht, kus tööülesandeid kõige rohkem täidetakse. Põhilise töökoha mõiste on ka üks sagedasemaid vaidlusi tekitavaid küsimusi – soovitame selle töölepingus võimalikult selgelt ja täpselt kokku leppida.

Töölähetuse pikkus

Samas on välja toodud töölähetuse ajaline pikkus – töötajat on lubatud lähetusse saata kuni 30 järjestikuks päevaks. Kui järjestikuline lähetuses töötamise pikkus on üle 30 päeva, siis loetakse esialgne lähetuse töökoht pigem tavaliseks töölepingus kokkulepitud töökohaks ning töölähetust enam ei teki.

Töölähetuse vormistamine

Raamatupidamise korraldamisel on oluline, et töölähetuse kulude katmiseks oleks vormistatud töölähetusse saatmine ning peale töölähetuse lõppu lähetuse aruanne. Kuidas neid dokumente vormistada ja mida sinna kirja panna – selleks on välja antud määrus Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ja välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord.

Nii töölähetusse saatmise aruandes kui ka hilisemas kulude katmise aruandes tuleb ära näidata vähemalt:

  • töölähetuse sihtkoht
  • töölähetuse kestus
  • töölähetuse ülesanne
  • hüvitatavate lähetuskulude summa
  • välislähetuse päevaraha määr

Piisavalt selgelt dokumenteeritud lähetusaruanne annab nii töötajale kui tööandjale kindlustunde plaanitud lähetuse osas – vajalikud tööülesanded saavad ellu viidud ning kulude kandmise osas on töötajal kindlustunne olemas.

Töölähetuse kulude katmine

Milliseid töölähetuse kulusid saab katta ja millised on maksuvabad lähetuste kulude piirid? Nagu eespool välja toodud, on kulude katmise aluseks tööandja otsus koos eeltoodud info kajastamisega. Töölähetuse kuludest kaetakse järgmised kaasnevad kulud:

  • transpordikulud
  • majutuskulud
  • sõidupileti ostmiskulud
  • reisikindlustus
  • viisa vormistuse kulud
  • pagasiveo kulud
  • valuutakursi vahetuse kulud

Kõikide nende kulude katmisel on vajalik alusdokument – näiteks ostuarve, tsekk. Jälgima peab ka, et tehtud kulud oleksid ettevõtlusega seotud ja sellest tulenevalt mõistliku suurusega.

Lisaks eeltoodule makstakse välislähetuse päevaraha iga välislähetuses viibitud päeva eest minimaalselt 22,37 eurot (maksimaalne maksuvaba päevaraha on kuni 32,00 eurot).

Kust veel abi ja nõu saada?

Kuivõrd ettevõtluses võib esineda erinevaid töölähetuste juhtumeid väga palju, siis tulenevalt sellest soovitame tööandjatel kahtluse korral küsida nõu Tööinspektsiooni nõustajatelt. Kindlasti on väärt lahtivõtmist ja läbitöötamist ka lähetuse vormistamise määrus. Saadud nõuannetele toetudes töölähetuse vormistamine kindlasti korrektsem.

Negatiivne omakapital – mida teha?

Negatiivne omakapital

Negatiivne omakapital ja netovara nõuete mittetäitmine on päris paljude ettevõtjate aastaaruannetes esinev probleem. Äriseadustik nõuab negatiivse omakapitali vastavusse viimist seaduse nõuetega ning netovara suurendamist. Ja siit tekibki raamatupidamise küsimus – mida teha, et omakapital vastaks seaduses ettenähtule?

Netovara

Netovara on raamatupidamisbilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma. Äriseadustiku nõuded omakapitali taastamiseks on üsna ranged. Järjest enam ettevõtteid siiski peavad omakapital taastamisega tegelema, sest eelmiste perioodide reservidest ei piisa majanduslanguse kahjumite katmiseks.

Kuidas netovara taastada – osaühingu näited, negatiivne omakapital

  • Osakapitali vähendamine või suurendamine, sealhulgas ülekursi arvelt
  • Osaühingu lõpetamine
  • Osaühingu ühinemine
  • Osaühingu jagunemine
  • Osaühingu ümberkujundamine
  • Osaühingu pankrotiavalduse esitamine
  • Muude abinõude tarvituselevõtt, et netovara seadusel nõuetele vastavaks viia ning negatiivne omakapital likvideerida.

Osakapital vähendamist näiteks võib kaaluda, kui osaühingu osakapital on suurem seaduses nõutavast miinimumkapitalist. Osakapitali summa vähedamisel väheneb ka vastava netovara nõude summa. Osaühingu lõpetamine või pankrotiavalduse esitamine on    üsna äärmuslikud võimalused, kuid vahel tuleb ka neid tõsiselt kaaluda.

Osaühingu jagunemine, ühinemine või ümberkujundamine teist tüüpi ühinguks võib olla heaks alternatiiviks, kui leidub sobiv ettevõte, millega toimingut teostada. Sellisel juhul võib ühe ettevõtte kasum teise kahjumlikku tegevust omakapital mõttes raamatupidamislikult tasakaalustada.

Muud abinõud negatiivse omakapitali taastamiseks

Muude abinõude tarvituselevõttu võiks kaaluda, kui ühingul on näiteks eraisikust omanikelt saadud pikaajalisi laene, millest loobumisel ühingu omakapital õnnestub viia seaduse sätetele vastavaks. Kaaluda võib siinjuures näiteks omanikelt saadud laenude intressinõuetest loobumist või laenu põhinõudest loobumist. Eeliseks on sellisel juhul see, et antud võimalus ei nõua lisanduvat raha sissemaksmist ühingusse. Ka on nõudest loobumise teostamine tehniliselt lihtne ja raamatupidamises lihtne korraldada. Negatiivne on sellisel juhul see, et kui nõudest on loobutud, siis hiljem maksuvabalt sama nõude tagastust välja maksta ei saa.

Kokkuvõtteks on negatiivse omakapitali ja netovara taastamise võimalusi päris mitmeid. Ettevõtjal tasub võimalusi kaaludes ka silmas pidada, kas ühingu kahjumlik tegevus on vaid ühe majandusaasta probleem või on tegemist pikamaajalise kahjumliku tegevusega. Negatiivse omakapitali taastamise võimalused raamatupidamises võivad sellistel puhkudel üsna erinevad olla.

Edu!

RTJ muudatused 2013

RTJ muudatused 2013.aastal on raamatupidamise arvestuspõhimõtete muudatused, mida rakendatakse seisuga 01.01.2013 algavatel majandusaastatel. Muudatusi ise-enesest on päris paras ports ning kokkuvõte nendest on välja toodud ka EASB 2013.aasta RTJ-de muudatuste kodulehel.

RTJ muudatused 2013.aastal kokkuvõtlikult, sisulised muudatused

  • Kõikide õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade väärtuse muutuseid kajastatakse kasumiaruandes (seni: teatud juhtudel võis seda kajastada muus koondkasumis või -kahjumis).
  • Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglases väärtuses, kui seda on võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega; vastasel juhul kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (seni: oli valida õiglase väärtuse ja soetusmaksumuse meetodi vahel).
  • Sidusettevõtteid tohib kajastada lisaks senisele kapitaliosaluse meetodile ka soetusmaksumuses ja õiglases väärtuses.
  • Firmaväärtust hakatakse amortiseerima (seni: amortiseerimise asemel igal bilansipäeval väärtuse testid).
  • Tehinguid vähemusosalusega kajastatakse läbi omakapitali (seni oli võimalik valida kahe alternatiivse meetodi vahel).
  • Kaob müügiootel põhivarade kategooria.
  • Arendusväljaminekute kajastamisel on võimalik valida kahe meetodi vahel – kas kapitaliseerida (kui teatud tingimused on täidetud) või kanda kulusse (seni: pidi kapitaliseerima, kui teatud tingimused olid täidetud).
  • Laenuintresse ei kapitaliseerita enam vara soetusmaksumuses (seni tohtis teatud juhtudel kapitaliseerida).
  • Sihtfinantseerimise kajastamisel on võimalik valida kahe meetodi vahel – sihtfinantseerimise teel saadud toetus kajastatakse kogusummas tuluna hetkel, mil tingimused on täidetud või kajastatakse netomeetodil (üks seni lubatud meetoditest); brutomeetodi kasutamine ei ole enam lubatud.
  • Liitumistasude kajastamisel lubatud kaks alternatiivset meetodit sarnaselt sihtfinantseerimisele (seni: kajastati tuluna perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt antud teenust tarbivad).
  • Kolmanda bilansi (võrreldava perioodi algbilansi) esitamine ei ole vajalik isegi juhul, kui võrdlusandmeid on muudetud.

RTJ muudatused 2013 aastal, mis puudutavad vormilisi muudatusi

  • Uutes juhendites on viited vastavatele SME IFRS paragrahvidele ja juhendi lõpus võrdlus SME IFRSiga (seni: viited IFRSile ja võrdlus IFRSiga).
  • Kõik lisades avalikustamise nõuded on koondatud ühte uude juhendisse – RTJ 15 (seni: avalikustumise nõuded sisaldusid kõigis juhendites).

Täpsemad alates 2013.aastast kehtima hakkavad juhendid leiab EASB kodulehelt.

Raamatupidamises on võimalus kõiki juhendeid rakendada alates 01.01.2013 aruandeperioodidele. Samas on võimalus raamatupidamises muudatusi ka varasemate perioodide aruannetesse sisse viia.  Seega saab muudatusi teha nii edasiulatuvalt kui tagasiulatuvalt (omakapitali ja algsaldode muutmine).

Edu!